Wednesday, November 18, 2009
Punane ülikond.
Eriti raske oli hommikul üles saada, kuna millegi pärast olin eriti kaua üleval, kuigi midagi kasulikku ei teinud. Nii suur kiusatus oli lihtsalt jõusaal üle lasta. Lõpuks ajasin end siiski ülesse, pakkisin asjad ja jooksin trenni. 1,5h treenisin ja kui ratta peal olin, siis lugesin marketingi raamatut. John, üks mu treeneritest, tõi kõigi ees välja, et ma ikka ei saa kasulikke asju tegemata olla. Avastasin just, et üks peegel teeb seal kõhnemaks, päris hea nägin välja nii, võiks tegelikult ka nii olla. Ema juba otsis, kus olen. Läksin venna juurde, viisin talle triikraua ja võtsin ema ja asjad enda juurde kaasa. Pidime päris kiiresti tegema, kuna üks Eesti tüdruk pidi minu juurde tulema, et seda vägistamise raamatut võtta. Ema tõi mulle nii palju Eesti sööki, orgasmiline. Kõik oma massaziõlid sain ka siia;). A ja ta teatas mulle, et see tüdruk, kes kirjutas raamatu Confessions of a London call girl käis Sheffield Hallamis. Päris hea kuulus kool ikka mul. Eks ma siis tean, mis mind tulevikus ees ootab. Andsin tüdrukule raamatu ja kutsusin teda ka neljapäeval välja. Ütles, et võibolla isegi tuleb. Näitasin emale oma kodu ära ja siis käisime Tescos, jooksime ruttu ta hotelli ja ma käisin raha vahetamas. Jube kiire oli, kohtusime linnas ja läksime venna lõpetamisele. Päris naljakas asi oli see. Kõigepealt seletati terve linnahalli ees, kuidas nad peavad käima ja kust tulema jms, millega meil ikka tegeletakse enne tõelist lõpetamist ja antakse teada protokollist. Pärast olid väiksed kõned ja siis lihtsalt järjest väga väga suur hulk inimesi käis lavalt läbi ja surus tähtsate meeste kätt. Päris palju lapsi oli ja nad karjusid üksteise võidu ja üks vaikuse hetk oli, mil väike tüdruk karjus: "oh no" ja see kajas üle terve saali. Ta istus mu taga reas ja ühel hetkel oli järsku mu kõrval ja tõmbas mind pluusist, vaatas ülesse ja ütles: "Hello!" Nunnu. Naljakad olid inimesed laval. Osad lihtsalt jooksid lava pealt läbi ja jooksu pealt surusid kätt; mõned rääkisid liiga kaua; üht ilusat tüdrukut see tähtis mees peatas ühe käega, rääkis natuke ja siis lükkas lihtsalt eemale; mõnele inimesele sõbrad ja pere karjusid nii kõvasti, et pea hakkas valutama. Ühesõnaga väga kirev, aga ikkagi igav. Pärast tseremooniat tegime väljas veel pilte, aga külmaks oli läinud ja eriti ei nautinud seda. Mul oli ainult punane ülikond seljas seelikuga, mis oli päeval paras, aga õhtul liiga vähe. Sealt liiguti edasi kooli receptionile, kus sai pokaali lahtunud shampust ja väga halbu kooke, fun. Süda oli pärast paha. Nägin vähemalt Pauli, keda polnud ülikaua näinud. Tahtsin teda välja meelitada, aga ta olid juba tagasisõidu piletid olemas. See lõppes tund aega oodatust varem ja läksime venna juurde vahuveini jooma, armastan lihtsalt seda, et Liisi siin on, meil on alati nii lõbus lollakaid asju tehes. Jõin ruttu paar pokaali ja siis kooli tagasi, kus kõik juba ootasid, et minna Bungalows&Bears baari, kus toimus meie esimene üritus International Society jaoks. Päris naljakas oli, et kooli juures kohtusid meiega ainult kutid: juhtkonnas ainult tüdrukud ja kohale tulevad kutid, haha. Jube külm oli ja vihma sadas ja ma arvan, et selle tõttu läksid mu jalad väiksemaks ja sukad vajusid alla koguaeg. Jäin pidevalt seisma, et neid kergitada, aga ühel hetkel kui seda tegin, siis jäid kõik inimesed seisma ja mind vahtima. Hea ju show'd teha, väga häbi oli. Seal kohe esimene asi läksin WCs sukki tõstma ja siis ajasin kõik organisatoorsed asjad korda. Alustasime Killing game'i ka. See läks ülihästi, sest kõik võtsid osa ja rääkisid üksteisega ja said meeletult palju uusi sõpru. Õhtu oli great success ja olen nii palju suurepärast tagasisidet saanud. Matt oli väga õnnelik, et tuli kuna kõik olid väga toredad ja tüdrukud juhtkonnas meeletult ilusad. Ta ei tahtnud üldse, et ma ära läheks, aga mul oli vaja veel venna juurde minna enne kui koju saan. Läksin sõpradega samas suunas ja siis pidin ise 10 minutit edasi käima ja selle aja jooksul tuututas mulle 9 autot ja üks auto jäi seisma ja mees sealt sees ütles mulle: " Give me some sugar, baby." Ma ignoreerisin ja käisin edasi ja ta küsis siis: "How much then?" Ma lihtsalt ei mõista, sest mul oli punane ülikond, mitte mingi slut outfit. See oli ka üks põhjus, miks üldse koju ei tahtnud käia. Lõpuks võtsin end kokku ja ikka läksin, aga samal ajal rääkisin Kristaga telefoniga. Krista ka ei saanud aru, mis hääled mul koguaeg taga on, aga need olid mingid suvalised mehed. Mingid hummerivennad proovisid väga tähelepanu võita, aga ma ei kuulnud, mis nad ütlesid, kuna rääkisin telefoniga ja lihtsalt ignoreerisin. Dan lihtsalt naeris, kui seda kodus kuulis. Ma ei saa täpselt aru, millega kodus veel tegelesin, et lõpuks kell 4 magama sain.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment