Romania? Why not?

Ärkasin ja kirjutasin natuke oma reporti hommikul. Külm duss, kuna me pole ikka sooja vett tagasi saanud, fun. Siis käisin poodides hommikul endale kassi kõrvu ja saba otsimas. Leidsin ka lõpuks, yay. Kingi otsisin ka, kuna mul väga vaja, aga midagi piisavalt ilusat ei ole minu meelest. Sealt Adsettsi International Society kohtumisele. Vaatan telefoni ja 7 uut sõnumit on. Järjest teated, et nad jäävad hiljaks. Võtsin endale siis vahepeal mõned raamatud, mis vaja ja istusin ning ootasin neid. Lõpuks jõudsid kohale, võtsime kohvid ja läksime ülesse. Ma ei teanudki, et kohvikus nii lahedad study aread on...valged tahvlid ja kõik olemas seal. Rääkisime oma asju selgeks ja tegime pervertseid nalju ja olime üsna excited ja lärmakad. Lõpuks saime turvamehe käest pahandada, et me nii valjud ei oleks. Nii lõbus oli. Dora kutsus meid lihavõteteks enda juurde Rumeeniasse. Ma nii tahan minna, ei jõua ära oodata. Olen nõus oma Eesti ohverdama selle eest. Lõpuks oli kell 1 ja pidin oma marketing grupiga kokku saama, et neid õpetada jälle ja näidata, mis asju muutsin. Ootasin üksi 15minutit, saatsin kõigile sõnumid, möödus pool tundi ja ikka polnud vastust, helistasin neile, aga ikkagi ei midagi. Ma olin lõpuks nii vihane lihtsalt. Mul niigi kiire ja teen kõik töö ära ning nad ei vaevu isegi kohale tulema. Läksin tunnikeseks jõusaali, nii ammu pole sinna jõudnud. Sealt läksin Heena ja Doraga kohtuma. Käisime poodides ja chattisime. Meil koos nii palju plaane. Heena käis pea laiali otsas ja oleks peaaegu bussi alla jäänud, aga ma hüppasin talle otsa ja lükkasin tee pealt ära, see oli nii naljakas lihtsalt, bussijuht ka naeris. Saatsin Heena bussipeatusesse ja chattisime seal ka. Sealt koju minnes oli kõht täiega tühi ja nii mõnus oli kodus süüa lõpuks. Pärast seda tagasi tööle.