Finantsi loengus nägin, et ta saadetud asjad olid kohale ja see oli ainult internetis copy paste faktorid, mille kohta ta oleks pidanud infot otsima. Ma olin nii pettunud. Ma tõesti mõtlesin, et ta teab ka ikka midagi. Rääkisin Joega ka ja olime vihased Victori peale. Ma ütlesin talle suht julmalt, aga ta oli selle ära teeninud täiesti. Pärast finantsi oli meil tund vaba ja otsustasime oma asju arutada. A Tom andis mulle teada, et rep kohtumise järel oli meie corporate hospitality õpetjaja tahtnud meiega kohtuda neljapäeval kl 9 ja arutada asju, aga me isegi ei mäleta, mis me selle aine kohta ütlesime seal. Ei ole hea. Ma ütlesin, et ma tõesti ei saa kl 9, kuna mul on meeletult pikk päev ja Eesti istumine ja vend tuleb ka. Ta oli pettunud, aga ütles, et saab hakkama.
Igatahes mina ja Joe läksime sinna hoonesse, kus meil tund algas pärast ja istusime kohvikus. Ootasime teisi ka. Natuke arutasime asju, aga lõpuks ikka liikusime muudele teemadele. Sally tuli ka sinna poole pealt, aga ta ei olnud uurimistööd teinud ja Behailu ka mitte. Jõin halba kakaod ja muidugi nagu alati läks teema Victori peale. Behailu ja Joe ei kiida enam teda heaks minu jaoks, kuna ma väärin palju paremat. Joe hakkas rääkima, kuidas meil on love-hate relationship, sest ma olen enamus ajast annoyed Victori peale. Ma pean alati rääkima ka temaga ja talle ülesandeid andma, ma ei tea miks minul see roll. Joe ütles, et jah vihkame ja armastame...et see on enamasti vihkamine, aga kui see töötab ja armastus on, siis on väga väga hea. Ma arvan, et tal võib õigus olla. Nende ees eitasin kõike ikka. Sally vihkab veel eriti Victorit.
Oli aeg meie seminariks ja arutasime oma asju seal. Natuke virisesime oma õppejõule Ollile, et Ben ei käi üldse kohale ega tee midagi ja Victor viis meid vales suunas ning ootasime temast rohkem. Ta ütles meile, et kuidas me saaks usaldada kutti, kes 2x eksami läbi kukkus. Aiai. Järjekordne Victori vale.
Mul oli juba samal ajal enda seminariga student forum course repidele ja jooksin sinna otse. Seal sain teada, et minu kooli palju tahtjaid see aasta ning paljud jäävad välja üldse. Remonti tehakse ka koolis ja enamus aja rääkisime placementidest, mis on päris huvitav.
Pärast seda pidin kohe jooksma järgmisesse seminari, mis oli understanding hospitality resources ja kus rääkisime housekeepingust ja aspektidest, mida tuleb arvestada, koristamise korraldamisel suures hotellis.
Selle järgnes kohe Professional and Academic Development, mis on mõttetu nagu alati. Ma olin ikka suht pettunud Victoris, et ta midagi ei teinud ja saatsin talle sõnumi, et kuidas üldse saab 2x eksamit läbi kukkuda kuigi Joe ütles, et see on liiga kuri ja ma ei tohiks seda teha. Victor saatis vastu, et millest ma räägin. Ütlesin, et vahet pole ja küsisin, kas ta ikka neljapäeval meie grupikohtumisele tuleb. Ta ignoreeris seda ja ütles, et teab küll, millest ja räägin ja kas oli ütles mulle. Ütlesin, et mul on oma ressurssid. Ta küsis kes, aga ma ei vastanud Sally soovitusel, et teda närvi ajada.
Sealt seminarilt läksin otse järgmisesse, mis oli restorani plaanimissessioon. Mul oli vabatahtlike kohtumine ka samal ajal, kuhu ei saanud minna. A ja enne seda oli üks society meeting, aga sain hiljem teada, et see jäeti ära. Igatahes meie õppejõud jäi hiljaks, aga lõpuks siiski tuli. Ei jõudnud ära oodata, mil koju saab juba. Mõtlesin veel korra, et läheks drinkidele Sally ja Kimiga, kes mu vana kursaõde, kes oli korra Sheffieldis tagasi, aga ma olin liiga väsinud ja pidin Eesti õhtuks valmistuma e oma köögi normaalseks tegema. Igatahes Robi oodates ja üldiselt oma plaanimist arutades nägin, et Victor oli skype'is päris palju öelnud. Ta oli väga endast väljas ja tahtis teada, kes mulle ütles. Ma ütlesin, et ei saa rääkida, kuna olen seminaris. Ta leppis sellega, kuida tahtis hiljem ikka teada.
Kodus rääkisin Victoriga ja ta saatis mind igale poole ja oli väga vihane ning ütles, et teab, et see oli Oli ja ta tahab lihtsalt minu suust seda kuulda. Pikk tuline vestlus oli ja ma tundsin end ülihalvasti ja ma ei oleks tohtinud midagi öelda. Lõpuks ta lihtsalt ütles, et võtab oma course leaderiga ühendust ja peab minema. Palusin teda, et ta ei teeks seda, kuid ta ütles, et kindlasti saan aru, et see on isikuandmete rikkumine ja õpetajal polnud mingit õigust. Damn, on mul seda jama vaja? Teate seda tunnet, kui oled oma suure suuga jama kokku keeranud ja mõtled lihtsalt, et miks ma ei oleks võinud seda ütlemata jätta? Ta saatis mulle hiljem sõnumi, et ei ole konkreetselt minu peale vihane, vaid ainult Oli, et ärgu ma muretsegu.
Vaatasin natuke Star Treki Daniga ja rääkisin juttu, kui sõin. Ütlesin, et olen elust tüdinud ja igav on, mingit draamat pole. Ta ütles, et ma peaks magama kõikide nende kuttidega, kes mul järel on ja kõigile ütlema, et selline asi toimub ja vaatama, mis juhtub. Hmm oleks küll draama, aga ma tõesti ei taha seda teha. Pole mina.
Lõpuks jõudis Laura siia ja varsti pärast seda Marina ka. Me ootasime veel Eppu, et enda asju ostma minna. Rääkisime juttu ja hakkasime juba siidrit jooma. Epul läheb alati nii kaua. Mu vend jõudis ka enne Eppu. Lõpuks jõudis ka Epp ning tõime poest kurki, pealekat ja banaane juubelitordi sisse. Ma hakkasin kohe kooki tegema ja kui kook ahjus oli rääkisime veel juttu, kuni pakkusin välja, et hakkaks jooma, mida me kõik olime juba ammu oodanud. Viru valge pitsid ja kurk peale, mida veel tahta? Kooki? Ojaa meil see ka ju. Muide tol päeval oli koogipäev ka, veider, kuidas ma alati liiga hilja sellistest päevadest teada saan. Õnneks oli meil koogi tegemise plaan juba enne, nii et hea. Marineeritud kurgiga viina võtta pole väga hea, kuna ta ei võta viina maitset ära. Oh well, close enough. Ikkagi oli hea. Lõpuks jõime teist viina ka. Siidrit jõime ka muidugi. Isegi mu suur vend jõi viina, mis pole kunagi hea mõte. Ta oli ikka päris purjus ja hakkas palju rääkima. Ta ütles, et läheb ise Jassile, mu väikevennale järgi ning võtab enda juurde. Juues kaob ajataju ja ta pidi ruttu minema, aga tema minek võttis nii kaua aega, et ikka jäi trammist maha ning Jass oli juba seal, aga Märten polnud veel trammigi peal. Kaalusime varianti, et saadaks ta trammi peale, kuid mõtlesime, et parem mitte. Me tüdrukutega jäime veel juttu rääkima.
Märten helistas mingi hetk ja teates, et Jassi pole kuskil ja tal on telefoni aku tühi. Lõpuks otsis ta Jassi 12-1 ja me olime väga mures ning vaatasime juba politsei numbreid. Viimasel hetkel enne helistamist lõpuks leiti ta. Ta oli midagi kuulnud trammipeatusest ja siis otsis teed sinna, mis ikka päris tore, või mis? Ta ei teadnud isegi milline trammipeatus. Õnneks saime ta kätte ikka. Meil oli siin tüdrukutega ka rahulik. Natuke veel rääkisime juttu ja läksime siis magama.
No comments:
Post a Comment