Tuesday, February 23, 2010

American Diner.

Olin ilusti kell 8.45 kohal koolis ja valmis tööle asuma, sest meil oli jube päev ees ja meeletult palju teha. Ootasime Emilyga köögis ja kell 9 polnud keegi peale meie veel valmis. 9.10 olime meid 6 12st, aga teadsime, et Jack, kes oli peakokk, jääb hiljaks liikluse tõttu. Norman, meie õpetaja, jäi ka hiljaks selle tõttu. Eriti halb oli see, et me ei saanud enne Jacki tulekut alustada, kuna tema käes olid kõik repseptid. Lõpuks ta siiski jõudis ja kõik pandi tööle (selleks ajaks oli meid õnneks rohkem ka, kuigi siiski palju inimesi puudu). Ma hakkasin juustukooki valmistama, et hiljem avastada, et toorjuust ja vahukoor ei ole veel kohale. Tore. Õnneks ei olnud enam suurt viivitust. Nii kaua võtab aega nii palju koogi valmistamine. Põhja sisse läks näiteks 1,5 kg küpsiseid. Pidin retsepti päris palju muutma, aga sain valmis mingil hetkel ning olin vaba kuni koogid ahjus olid. Jack pani mind riisi valmistama, mis sai hiljem päris palju kiidusõnu. Riisi sees olid paprikapulber, chilli, chillipulber, igasugu ürdid jms. Ilus. Pärast tegin veel friikaid ka. Siiski mu peatöö oli magustoidu poole peal olla. Pecan pie'd soojendasin ja lõikasin puuvilju ning tegin puuviljasalatit. Juustukook vajas ka veel tööd. Koguaeg olid käed tööd täis ja kell oligi juba 12 ja algas teenindus. Alguses kõik rahulikult, aga mingi aja pärast hakkas karjumine ja siis ma pidin serveerima riisi ja friikaid, mis olin teinud ja Emily oli närvis. Haiglane, sest oleks pidanud tegelikult hoopis magustoite ette valmistama. Ühesõnaga lõpuks tegin terve aja tööd. Mina ja Danetta tegelesime magustoitudega. Lõpuks said kõik serveeritud ja teised lihtsalt läksid minema ja meie jäime kööki neile magustoite valmistama. Väga tore tõesti. Koristama pidime ka meie, nii et jäime poolest arutelust lõpus ilma. Ebaaus selline asi ja ajab närvi. Kui meie lõpuks süüa tahtsime, siis oli põhimõtteliselt kõik otsas, ma sain ainult friikaid ja tortillakausi (tortilla, mis on fritteris aetud kausikujuliseks, mis iseenesest lahe).
Lõpuks oli see läbi ja meie võime nüüd oma kokariided selleks aastaks kappi peitu panna. Vahetasin riided ja võtsin oma ülisuure koti, et minna kohtuma ühe korealasega, et valmistuda rahvusvaheliseks kinoks, kus näitasime korea filmi Marathon autistlikust poisist, kes jookseb maratoni.
Suhteliselt vähe inimesi oli seal ja ma ei olnud väga kindel, et tahan näha seda. Lõpuks oli siiski täiega hea film. Kutt ütles nii suvalisi asju vahepeal ja mingeid piire ei olnud, mis oli väga naljakas. Jooksin kohe pärast filmi lõppu ära trenni. Kõigepealt oli ringtreening ja siis poksimine otsa. Dal pani mind ühe mehega kokku, kes oli enne poksinud. Mulle meeldis, et ta ei hoidnud end tagasi ning pani ikka jõudu sisse. Väga tugev mees oli. Dal muidugi reklaamib mind alati välja ka nagu mingit maailma ime. Karina ja Moses tulid ka poksima ning olid koos paaris. Neile väga meeldis. See mees oli küll tugev, aga tal polnud mingit kordinatsiooni. Ta pani lapad valesti koguaeg ja ise tegi suvalisi lööke. Tundus nagu olevat hea treening, kuid lõpuks ma siiski polnud väsinud. Mul ikka see lihas, mille ära tõmbasin valus. Peaks juba olema okei tegelikult, murettekitav tegelikult.
Karina kutsus enda juurde õhtust sööma, sest nad teevad curryt. Curryst küll ära öelda ei saa. Läksime tema juurde ja tegime kõik koos curryt. Gary tuli ka hiljem sööma. Kõik lõhnas imehästi ja hästi spicy oli, mis on super. 2h tegime süüa pärast minu 5h-d süüa tegemist, tore. Demostreerisin oma kokariideid ka ning oskasin neile curryt peale ajada, osav.
Ma olin nii nii täissöödetud pärast seda, kõik oli liiga hea lihtsalt.
Karina ja Gary on nii naljakad. Nad alati kaklevad ja oi kuidas Karina ropendab siis, haha.
Mu telefon on täiesti lolliks läinud. Esiteks kustutas kõik mu sõnumid ära. Siis nüüd ei saa ma üldse sõnumeid kätte ja vahepeal ei pane nime nr juurde ja siis mul ple aimugi, kes mulle sõnumeid saadab. Pühapäevaöised sõnumid sain esmaspäeval kl 5 õhtul. Praegu just tegin restarti telefonile ja sain eilsed 10 sõnumit koos. Rahil kutsus mind majapeole. Oleks tahtnud minna isegi kui oleks teadnud ja mtte neid just praegu kätte saanud. Loll telefon, eriti riigis, kus kogu suhtlus toimub sõnumi teel.
A asi, mis mu ilusa õhtu ära rikkus, oli see, et mu õppejõud tahtis, et ma oma CV ümber teeks, mis Dora mulle ära pimpis, sest ta on pedant ja võib ainult tema nõmedat moodi teha. Dora tegi minu oma EU nõuete ja template järgi. Ma pidin seda veel öösel 1 ajal ümber tulema, kui väsinuna Karina juurest tulin. Haiglane. Pean selle täna sisse andma.
Tunnen end nagu laisk paks naine, kuna täna ei jõua trenni minna. Eks hiljem kirjutan, mille tõttu.

No comments:

Post a Comment