Wednesday, February 24, 2010

Patriootlikkus.

Head iseseisvuspäeva!
Tahtsin meie suure päeva puhuks panna lipuvärvid selga. Sinine kampsun, korras. Must särk, korras. Valge? Ainuke valge alumine osa, mis mul oli, on valge miniseelik. Eks pidin siis selle selga panema, mis siis et väljas on väga külm ja tuuline. Eesti nõuab ohvreid!
Hommikul olid õnneks siiski dressid seljas ja suundusin kohe 2h'ks jõusaali. Tee peal hüppasin venna juurest läbi ning võtsin oma ipodi tagasi. Jookseme nüüd trenni siis. Trenn oli hea. Lõpuks lipuvärvid ka seljas siis.
Grupitöö aeg on nüüd. Saime kokku EMBs, aga ainult Joe oli seal. Läksime ruumi ja ta ütles, et Sally ostab paberit ning teistest ei tea midagi. Saatsn Victorile sõnumi. Ta oli ära unustanud ning oli ühel teisel grupikohtumisel. Behailu tuli ja Sally jõudis ka. Lõpuks tuli Victor ka. Mulle ikka meeldib, kuidas Joe jälle mu välimuse kohta häid sõnu ütles. Üldse kõik rääkisid mu riietusest. Ega saa öelda, et ma tähelepanu ei nautinud. Victor küsis, kas kellegil markerit ka on, et plakatile kirjutada. Ei olnud kellegil, nii et ta tõmbas enda tillukese riista välja. Me Sallyga lihtsalt ei saanud nalja tegemata jätta. Pisike, aga vähemalt töötab. Victor lihtsalt läks ruumist välja. Kõik vahtisid mu riietust, veider hakkas juba. Victor arvas jälle, et ma kohvi laksu all. Ta paneb nii palju tühja ning mõnitab mind ja kuidagi haiglaselt on see atraktiivne. Poleks eal arvanud. Ühel hetkel pidime ruumi vahetama, kuna teised tahtsid sisse saada. Nii mõttetu grupitöö jälle. Victor juhib asju niii vales suunas ja me peaks olema täpsemad ja oma asju oma firmaga siduma. Victor jõudis veel väga mitmeid kordi mind tümitada. Ja ta oli väga uhke, et ta on austerlane ja ma olen austerlasega koos olnud. See pole küll mingi põhjus uhke olla. Kõige rohkem käib mulle närvidele kui ta Eestit maha teeb, eriti iseseisvuspäeval, see on madal. Annoying. Sally ei salli kohe üldse Victorit. Me ei saanud ikka oma asju tehtud ja pidime uue kohtumise määrama neljapäevaks. Nii tore kui üldse vaba aega ei ole.
Pärast seda oli meil hospitality resources seminar housekeepingu kohta. Meil väga ärritavalt pool tundi vahet 2 seminari vahel, nii et ei jõua vahepeal midagi teha. Jalutasime peahoonesse kõik koos ning ka õppejõud oli seal. Arutasime ülejärgmise aasta placemente. Ega tegelikult väga paljud ei lähe üldse välismaale ja kontaktid peamiselt inglise keelsetes maades, kuna puuduvad vajalikud keeleoskused muudeks maadeks. Ma ikka tahaks on hispaania keele korda saada.
Võtsime kohvi ja istusime Joe ja Sallyga kooli ühes kohvikus kuni meie seminar algas. Professional and academic development on nii mõttetu lihtsalt. Sally muutus väga imelikuks ja mõtles, et kaua ei ole puudu, kuni ta lihtsalt uksest välja jookseb. See oleks väga naljakas olnud. Pidime saama kätte oma esseed ning see oli kõik, mida me ootasime. Vaatasime mingeid videoid, kuidas refereerida, aga sellel mehel oli nii tüdinud ja haiglane hääl. Kuidas ta küll ei ole erutatud refereerimisest? Saime oma asjad kätte ja ma olin väga närvis, et mis ma sain. Ma sain 29% 35st. Kaotasin punkte, kuna kasutasin etc. ja mõned struktuuri vead ka. Samas see tähendab nüüd, et ma olen P&ADi läbi saanud ja mul on 64% juba, mis 2.1. Päris hea, kuna mul veel CV ja cover letteri eest võimalik 20% saada ja mingi 10% eksami moodi test ka lõpus. Mõnus siiski teada, et põhimõtteliselt see läbi ja vahet pole, mis selles aines edasi teen.
Mul oli pool tundi aega vabatahtlike kohtumiseni ning mõtlesin, et käin seni 3 ära ja vaatan, mis nad mu telefoni kohta ütlevad. See mees pakkus, et tuleb resettida, aga siis ma kaotan kõik oma info. Mõtlesin, et teeks kohe ära, aga siis meenus, et mul vaja veel inimesi kätte saada tol päeval ja siis mul ei ole nende nr-eid. See mees ütles, et ma homme tagasi tuleks.
Kõht oli tühi ja läksin ostsin endale karamellimuffni ja võileiva ning suundusin the HUBsi kohtumisele. Ootasin ja ootasin, aga kedagi ei olnud ega tulnud. Hmmm...ju meil siis ei ole kohtumist. Helistasin Rachaelile, kes ei võtnud vastu ja Absile, kes ei teadnud midagi. Tore, raiskasin lihtsalt ligi tunni oma elust.
Helistasn siis Laurale ja ta oli Mcis. Läksin ka sinna ning ootasime, mil Epp ka linna tuleb, et kõik koos mõned dringid teha iseseisvuspäeva puhul. Epul läks mingi eriti kaua aega, aga lõpuks siiski jõudis kohale. Läksime istuma baari ning võtsime endale kannu maasika mojitot. See oli hea. Leppisime kokku enda Eesti õhtu järgmise nädala lõpu poole, kus teeme juubelipulbri koooki ja mingeid muid toite ning võtame viina ning kurki peale. Seda oleme ammu plaaninud, aga nüüd kindlamad plaanid. Ei jõua ära oodata. Jass, mu vend, on siis ka siin.
Kõigil oli palju teha ning läksime lahku. Ma pidin finantsi õppima, kuna eksam täna, aga ma olin nii unine ja väsinud kõigest, et tegin hoopis uinaku. Ärgates oli ni halb olla ja pea valutas. Toibusin natuke ning jõin vett ja sõin. Vaatasin veidi oma asju üle küll, aga eks näis, kuidas asi kujuneb.

No comments:

Post a Comment