Teekond

Nii jätsime Eestis hüvasti ja kohe teie ennustused täitusid - pidingi kingad ära võtma. Lisaks veel uurisid mu kotti. Hmm..Eesti vist tahab edasi areneda ja proovib ka olla tubli ja lennujaamas võimalikult palju ebamugavusi tekitada.
Läksin ilusti väravasse siis ja sain kohe lennuki peale. Terve aja oli kurgus nagu selline natuke halb tunne ja silmad kipitasin. Mõtlesin terve lennu, et miks ma küll sinna Inglismaale lähen. Tahaks pigem teiega olla ja ma oleks Eestist saanud ju tasuta õppida ja oleks ikka mingi ala leidnud. Igatahes ei olnud väga rõõmsameelne lend, aga samas meile anti isegi juua lennul, wow. Riias läksin siis lennukist maha, ostsin pudeli vett, istusin maha ja mõtlesin, et kuidas ma küll need 5 tundi veedan. A muide ma olen targem kui Tauri: kohvri pidingi lennukis ära andma, selles lennukis on overhead compartmentis(eesti keel juba meelest) ruumi põhimõtteliselt vaid läpakakoti suurusele pagasile. Aga eks ma põikan siis tagasi Riia lennujaama. Vaatasin siis teie tehtud raamatut uuesti ja olin nukker (muide super kink, armastan teid, ma veel enne mõtlesin, et kõik nii laiali ja äkki te ei teegi midagi; loll mõte, ma tean). Viie tunni jooksul jõudsin veel väga mõttetut filmi vaadata, lugeda ja mitte lubada ühel abivalmil lätlasel enda kohvrit trepist alla tassida. Tugev naine ikka koperdab ise trepist alla kohvriga.
Eks lennul Londonisse tunnetasin uue kodu lähedust ja ei olnud nii kurb enam, lihtsalt teistsugune. Midagi märkimisväärset lennu ajal ei juhtunud, aga Inglismaal unustati meile lennujaamas väravasse vastu tulla ja pidime pärast parkimist ootama u pool tundi veel lennukis sisselukustatuna.
Lennujaamas pidi käima ülikaua enne kui enda pagasi kätte sain ( eriti arvestades mu kingi). Ostsin snäkke ja juua lennujaamas ja asusin Choke'i vaatama (juba parem film), kuid kahjuks sai aku enne tühjaks kui film läbi. Sõin ja jõin ja lugesin ja veetsin niisama aega ja juba hakkaski kell saama Eesti aja järgi 12 ning tuli bussi peale minna. Ootasin enda bussi aga teine bussijuht tahtis mind endale varastada: ta võttis mu ühe kõrvaklapi ja ütles et hea muusika ja hakkas tantsima minuga ning teatas, et nüüd pean küll tema bussi peale minema. Pääsesin siiski oma bussile ning Eesti aja järgi 5.55 jõudsin Sheffieldi. Tee peale jäi ka selline tore pood nagu *Screwfix. Noh eks ma tean siis, kuidas siin Sheffieldis asjad käivad. Seks parandab kõik.
Jõudsin ilusti venna juurde ja sõime chicken nuggetseid, mis olid täiega head ja vaatasime mingit politseisaadet, kus peeti üks kihutav mees kinni. Ta sõitis 140 miili tunnis 70 alas. Küsiti siis, kas mees on joonud just. "Ei," vastas ta kuidagi tuttava aktsendiga, "aga ma jõin õhtul liitri viina". Tuli välja, et mees on Eestist pärit. Tubli, et Eesti end ikka nähtavaks teeb maailmakaardil. Järgmine kord kui teatan, et olen Eestist, ei räägita enam koopainimese filmist, vaid hoopis kääbus sarimõrvarist ja roolijoodikutest. Nice.
Aga lõpuks on mul külmkapp, yay. Aga ega kõike head ei saa: vett ei ole hetkel, sest veefirma teeb parandusi, käisid siin isiklikult hommikul ukse taga, et öelda, et ikka ei ole vett.
Nii jõudsingi siia ja täna lähen shoppama: tekk, padi, voodilinad jms on listis. Ühika asjad vaja korda ajada ning koolis käia.
Ärge mind siis unustage.